Keynesi majandusteooria on majanduslik mõttekool, mis väidab üldjoontes, et majanduse majanduslangusest väljumiseks on vaja valitsuse sekkumist. Idee pärineb buumi ja kukkumise majandustsüklitest, mida võib eeldada vabaturumajandustest. Turumajandus Turumajandus on määratletud kui süsteem, kus kaupade ja teenuste tootmine on seatud vastavalt turu muutuvatele soovidele ja võimetele. asetab valitsuse “vastukaaluks” nende tsüklite ulatuse kontrollimiseks.
Teooria töötas välja Briti majandusteadlane John Maynard Keynes (1883–1946) 1940. aastatel. Keynes on tuntud ka sõjaaegse majandustööga ning aitas õhutada Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ja Maailmapanga loomist.
John M. Keynes (Allikas: Biograafia Internetis)
Valitsuse sekkumine
Keynesi majandusteooria järgi on kolm peamist mõõdikut, mida valitsused peaksid hoolikalt jälgima: intressimäärad, maksumäärad ja sotsiaalprogrammid.
Intressimäärad
Intressimäärad Intressimäär Intressimäär tähendab summat, mille laenuandja nõuab laenuvõtjalt mis tahes antud laenu eest, väljendatuna üldiselt protsendina põhiosast. või raha laenamise kulud mängivad majandusliku heaolu võimaldamisel otsustavat rolli.
Heaolu (või "buumi" tsüklite) ajal väidab Keynesi majandusteooria, et keskpangad Föderaalreserv (The Fed) Föderaalreserv on Ameerika Ühendriikide keskpank ja maailma suurima vabaturumajanduse taga olev finantsasutus. peaks tõstma intressimäärasid, et laenuvõtjatelt rohkem tulu teenida. Majandusbuumi ulatuse kontrollimine on oluline, kuna liiga palju investeeringuid avalikku ja erasektorisse võib põhjustada rahapakkumise vähenemise ja selle tagajärjel tõsise majanduslanguse. Samuti soovitab Keynesi majandusteooria kesk- ja kommertspankadel koguda intressitõusu tagant sularahavarusid, et valmistuda tulevasteks majanduslangusteks.
Majanduslanguse (või „büsttsükli“) ajal soovitab teooria valitsustel laenu võtmise soodustamiseks madalamaid intressimäärasid. Seega aitavad investeeringud erasektorisse tugevdada toodangut ja tõrjuda majandust majanduslangusest välja. Erinevalt buumiaegsest tsüklist peaksid pangad agressiivselt võitlema pankrotitsükli ulatusega, et tagada majanduse taastumine mõistliku aja jooksul.
Maksumäärad
Tulumaksud on valitsuse peamine sissetulekuallikas avaliku sektori algatuste, näiteks infrastruktuuri, tervishoiu, sotsiaalprogrammide jms rahastamiseks.
Heaolu (või "buumi" tsükli) ajal väidab Keynesi majandusteooria, et valitsused peaksid tõstma tulumaksumäärasid, et osaleda majandustegevuse kasvus. Sellised ajad sobivad ideaalselt ka uute avalike algatuste, näiteks maksusüsteemi ümberkujundamise või tervishoiusüsteemi uuendamise, käivitamiseks, kuna neil on väiksem ebaõnnestumise oht. Valitsused võivad palgatõusust veelgi suurema tulu saamiseks kehtestada täiesti uued maksud, mida varem polnud. Algatuse täiendamiseks võivad valitsused pakkuda ka proportsionaalselt väiksemaid maksusoodustusi Maksukilp Maksukilp on lubatud maksustatavast tulust mahaarvamine, mille tulemusel vähenevad võlgnetavad maksud. Nende kilpide väärtus sõltub ettevõtte või üksikisiku tegelikust maksumäärast. Ühised mahaarvatavad kulud hõlmavad amortisatsiooni, amortisatsiooni, hüpoteegi makseid ja intressikulusid tarbijate kulutuste ergutamiseks.
Majanduslanguse (või "büst" tsüklite) ajal väidab Keynesi majandusteooria, et valitsused peaksid vähendama üksikisikute ja ettevõtete tulumaksumäärasid. Seega oleks erasektoril täiendavat finantskapitali projektidesse investeerimiseks ja majanduse edasiviimiseks. Lootus on selles, et majandusbuumide ajal tekkinud sularahareservid aitaksid valitsuse tulude langust leevendada.
Sotsiaalsed programmid
Heaolu (või "buumi" tsükli) ajal väidab Keynesi majandusteooria, et valitsused peaksid vähendama kulutusi sotsiaalprogrammidele, kuna neid ei oleks buumitsüklite ajal enam vaja. Sotsiaalsete programmide eesmärk on pakkuda üksikisikutele oskuste koolitust, et stimuleerida tööturgu kvalifitseeritud töötajate sissevooluga. Õitsva majanduse ajal arvatakse, et majandusel on jõudsalt arenev tööjõud, seega pole lisainvesteeringuid tingimata vaja.
Majanduslanguse (või "büst" tsükli) ajal väidab Keynesi majandusteooria, et valitsused peaksid suurendama kulutusi sotsiaalsetele programmidele, et stimuleerida tööturgu kvalifitseeritud tööjõu sissevooluga. Arvatakse, et kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurenemine tooks kaasa palkade languse, võimaldades ettevõtetel saada produktiivsemaid töötajaid ilma kulude olulise tõusuta. Seega suudaks majandus tugeva tööjõu abil aeglaselt majanduslangusest välja tulla.
Allolevas tabelis on toodud Keynesi majandusteooria kiire kokkuvõte:
Rohkem ressursse
Finance pakub finantsmodelleerimise ja hindamise analüütikule (FMVA) ™ FMVA® sertifikaati. Liituge 350 600+ üliõpilasega, kes töötavad sellistes ettevõtetes nagu Amazon, J.P. Morgan ja Ferrari sertifitseerimisprogramm neile, kes soovivad oma karjääri järgmisele tasemele viia. Seotud teemade kohta lisateabe saamiseks vaadake järgmisi finantsressursse:
- Normatiivne majandusteadus Normatiivne majandusteadus Normatiivne majandusteadus on mõttekool, mis usub, et majandus peaks õppeainena edastama väärtuspakkumisi, hinnanguid ja arvamusi majanduspoliitika, avalduste ja projektide kohta. Selles hinnatakse majanduskäitumise olukordi ja tulemusi moraalselt headeks või halbadeks.
- Ostujõu pariteet Ostujõu pariteet Ostujõu pariteedi (PPP) mõistet kasutatakse mitmepoolseks võrdluseks erinevate riikide rahvusliku sissetuleku ja elatustaseme vahel. Ostujõudu mõõdetakse kindlaksmääratud kaupade ja teenuste korvi hinnaga. Seega tähendab kahe riigi vaheline pariteet, et ühe riigi rahaühik ostab
- Kvantitatiivne leevendamine Kvantitatiivne leevendamine Kvantitatiivne leevendamine (QE) on raha trükkimise rahapoliitika, mida keskpank rakendab majanduse elavdamiseks. Keskpank loob
- Pakkumine ja nõudlus Pakkumine ja nõudlus Pakkumise ja nõudluse seadused on mikroökonoomilised mõisted, mis väidavad, et tõhusatel turgudel on kauba tarnitav kogus ja selle kauba kogus võrdne. Selle kauba hinna määrab ka punkt, kus pakkumine ja nõudlus on üksteisega võrdsed.
