Kokku tootluse vahetustehing on leping kahe osapoole vahel, kes vahetavad tulu finantsvaralt Finantsvarad Finantsvarad viitavad varadele, mis tulenevad tulevaste rahavoogude lepingulistest kokkulepetest või teise ettevõtte omakapitaliinstrumentide omamisest. Nende vahel võti. Selles lepingus teeb üks osapool makseid kindlaksmääratud määra alusel, teine aga makseid alusvara kogutootluse alusel. Alusvaraks võib olla võlakiri, omakapital Aktsionärid Aktsiaaktsiad Aktsiakapital (tuntud ka kui omakapital) on konto ettevõtte bilansis, mis koosneb aktsiakapitalist ja jaotamata kasumist. See tähistab ka vara jääkväärtust miinus kohustused. Algse raamatupidamisvõrrandi ümberkorraldamisega saame aktsionäride omakapitali = varad - kohustuste intressi või laenu. Pangad ja muud finantsinstitutsioonid kasutavad riskipositsioonide haldamiseks TRS-lepinguid. Tururiskipreemia Tururiskipreemia on täiendav tootlus, mida investor eeldab riskivaba vara asemel riskantsest turuportfellist. minimaalse sularaha väljaminekuga. Kuid viimastel aastatel on kogutootluslepingud muutunud populaarsemaks tänu suurenenud regulatiivsele kontrollile pärast krediidiriski vahetustehingute väidetavat manipuleerimist Krediidiriski vahetustehing Krediidiriski vahetustehing (CDS) on krediididerivatiivi tüüp, mis pakub ostjale kaitset maksejõuetuse ja muud riskid. CDS-i ostja teeb müüjale perioodilisi makseid kuni krediidi lõpptähtajani. Lepingus kohustub müüja võtma võlaemitendi maksejõuetuse korral maksma müüjale ostjale kõik preemiad ja intressid (CDS).
TRS-lepingus saab kogutootlust saav osapool finantsvaralt teenitud tulu ilma seda tegelikult omamata. Vastuvõttev pool saab kasu vara väärtuse mis tahes hinnatõusust lepingu kehtivuse ajal. Seejärel peab saaja maksma vara omanikule baasintressimäära TRSi eluea jooksul. Vara omanik kaotab varaga seotud riski, kuid neelab varaga seotud krediidiriskiriski. Näiteks kui vara hind langeb TRSi eluea jooksul, maksab saaja vara omanikule summa, mis võrdub vara hinna languse summaga.
Kogutagasivahetustehingu struktuur
TRS-leping koosneb kahest osapoolest, st maksjast ja saajast. Maksjaks võib olla pank, riskifond, kindlustusselts või muu raharikas fikseeritud tulumääraga portfellihaldur. Kogu tulumaksja on nõus maksma TRS-i vastuvõtjale alusvara kogutulu, makstes samal ajal teise osapoole LIBOR-põhiseid intressitulusid - kogu tulu saajat. Alusvaraks võib olla ettevõtte võlakiri, pangalaen või riigivõlakiri.
Kogu tulu saajale sisaldab alusvara intressimakseid, millele lisandub vara turuväärtuse suurenemine. Kogu tulu saaja maksab maksjale (vara omanikule) LIBOR-põhise makse ja summa, mis võrdub vara väärtuse amortisatsiooniga (juhul, kui vara väärtus TRSi eluea jooksul langeb - sellist makset ei tehta) toimub siis, kui vara väärtus suureneb, kuna vara väärtuse suurenemine läheb TRS-i vastuvõtjale). TRS-i maksja (varaomanik) ostab kaitse vara väärtuse võimaliku languse vastu, nõustudes maksma kogu vara positiivse tulu TRS-i vastuvõtjale vastutasuks ujuvate maksevoogude eest.
Kes investeerib kogutulu vahetustehingutesse
Suurima tulu vahetustehingu osaliste hulka kuuluvad suured institutsionaalsed investorid, nagu investeerimispangad, investeerimisfondid, kommertspangad, pensionifondid, fondifondid Fondifond (FOF) Fondifond (FOF) on investeerimisvahend, kus fond investeerib pigem portfelli, mis koosneb teiste fondide aktsiatest. , erakapitali investeerimisfondid, kindlustusseltsid, valitsusvälised organisatsioonid ja valitsused. Turul osalevad ka eriotstarbelised sõidukid, näiteks REIT ja CDO. Traditsiooniliselt tehti TRS-i tehingud enamasti kommertspankade vahel, kus pank A oli juba oma bilansilimiidid ületanud, samal ajal kui teisel pangal B oli bilansimaht endiselt olemas. Pank A võib muuta varad bilansist välja ja teenida nendelt varadelt lisatulu, pank B aga rendiks vara ja teeks regulaarselt makseid A-pangale ning hüvitaks amortisatsiooni või väärtuse kaotuse.
Riskimaandamisfonde ja SPV-sid peetakse kogu tootluse vahetusturu peamisteks mängijateks, kes kasutavad finantsvõimendusega bilansi arbitraažiks TRS-i. Tavaliselt maksab riskifond, kes soovib teatud varadega kokku puutuda, riskipositsiooni eest, rentides vara suurtelt institutsionaalsetelt investoritelt, nagu investeerimispangad ja investeerimisfondid. Riskifondid loodavad vara rentimisel teenida suurt tulu, ilma et peaksid selle omanikuks maksma kogu hinda, võimendades nii oma investeeringuid. Teiselt poolt loodab vara omanik saada täiendavat tulu LIBOR-põhiste maksete näol ja saada kapitalikahjumite tagatist. CDO emitendid sõlmivad kaitse müüjatena TRS-lepingu, et saada alusvaraga kokkupuudet ilma seda ostmata. Emitendid saavad alusvara eest intressi, samal ajal kui vara omanik leevendab krediidiriski.
Kogutagasivahetuste eelised
Kogutagasivahetuste üks eeliseid on selle efektiivsus. TRS-i lepingus ei pea kogu tulu saaja tegelema intressi kogumise, arvelduste, makse arvutuste ja aruannetega, mis on vajalikud omandiõiguse ülemineku tehingu jaoks. Vara omanik säilitab vara omandiõiguse ja vastuvõtja ei pea vara üleandmise protsessiga tegelema. TRS-lepingu tähtaeg ja maksepäevad lepivad kokku mõlemad pooled. TRS-lepingu tähtaeg ei pea vastama alusvara lõppkuupäevale.
Kogukasumivahetuse teine peamine eelis on see, et see võimaldab TRS-vastuvõtjal teha võimendatud investeeringuid, kasutades nii maksimaalselt ära oma investeerimiskapitali. Erinevalt repotehingust, kus toimub vara omandiõiguse üleminek, ei ole TRS-lepingus omandiõiguse üleandmist. See tähendab, et kogutulu saaja ei pea vara ostmiseks eraldama märkimisväärset kapitali. Selle asemel võimaldab TRS saajal saada alusvarast kasu ilma seda tegelikult omamata, muutes selle riskifondide ja eriotstarbeliste sõidukite (SPV) kõige eelistatumaks rahastamisviisiks.
Kogutulu vahetusega seotud riskid
TRS-lepingu osapooltele võib tekkida mitut liiki risk. Üks neist on vastaspoole risk. Kui riskifond sõlmib sarnaste alusvaradega mitu TRS-lepingut, toob nende varade väärtuse mis tahes langus kaasa väiksema tootluse, kuna fond jätkab regulaarsete maksete tegemist TRS-i maksjale / omanikule. Kui varade väärtuse langus jätkub pikema aja jooksul ja riskifond ei ole piisavalt kapitaliseeritud, on maksja risk fondi maksejõuetuse tekkeks. Riski võib suurendada riskifondide kõrge saladus ja selliste varade käsitlemine bilansiväliste kirjetena.
Intressirisk mõjutab mõlemat TRS-lepingu osapoolt. Kogu tagasisaamise saaja tehtud maksed on võrdsed LIBOR +/- kokkulepitud hinnavahega. LIBORi suurenemine lepingu ajal suurendab maksjale makstavaid makseid, samas kui LIBORi vähenemine vähendab maksjale makset. Intressimäärarisk on saaja poolel suurem ja nad võivad riski maandada selliste intressimäära tuletisinstrumentidega nagu futuurid.
Muud ressursid
Vahetuslepingute ja intressimäärade tegurite kohta lisateabe saamiseks vaadake järgmisi finantsressursse:
- Intressimäära vahetus Intressimäära vahetus Intressimäära vahetusleping on tuletisleping, mille kaudu kaks osapoolt nõustuvad vahetama ühe tulevaste intressimaksete voo teise vastu
- Ujuv intressimäär Ujuv intressimäär Ujuv intressimäär tähendab muutuvat intressimäära, mis muutub võlakohustuse kestuse jooksul. See on fikseeritud intressimääraga vastupidine.
- Võlakulu Võlakulu Võlakulu on tootlus, mida ettevõte annab oma võlgnikele ja võlausaldajatele. WACC arvutustes kasutatakse hindamise analüüsimiseks võla maksumust.
- Aktsiariski lisakapital Aktsiariski ülekurss Aktsiariskipreemia on omakapitali / üksikute aktsiate tootluse ja riskivaba tulumäära vahe. See on hüvitis investorile suurema riskitaseme võtmise ja omakapitali investeerimise asemel riskivabadesse väärtpaberitesse.
