Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) on ÜRO institutsioon, mis kehtestab maailmamajandusele standardid eesmärgiga tugevdada oma liikmesriike majanduslikult. Praegu loetleb organisatsioon 189 liikmesriiki, mis on esindatud IMFi juhatuses.
Igast liikmesriigist pärit juhatuse liikmete suhe sõltub riigi majanduslikust lihasest, kusjuures suurima esindatuse saavad majandushiiglased. Sama kehtib ka liikmesriikide hääleõiguse kohta, kus suurriikidel nagu Ameerika Ühendriigid, Jaapan, Hiina, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia on otsuste langetamisel kõrgem hääleõigus.
Allikas: IMF
Kuigi Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank täidavad vastavaid funktsioone, on nad kaks sõltumatut institutsiooni. IMF keskendub lühiajaliste laenude pakkumisele. Seeniorvõlg Seeniorvõlg on kõrgema staatusega laen, millel on kindel tagasimaksegraafik ja tähtaja lõpus täppmakse. Tähtaeg võib olla mitu kuud või aastat ning võla intressimäär võib olla fikseeritud või muutuv. Tagasimakseriski vähendamiseks kasutatakse põhivara sageli liikmesriikide tagatisena, et aidata nende majandust ümber pöörata ja finantsstruktuuri taastada. Maailmapank seevastu on keskendunud pikaajaliste majanduslike lahenduste pakkumisele liikmesriikidele ning seda rahastatakse liikmete sissemaksete ja võlakirjadega.
Liitumine Rahvusvahelise Valuutafondiga
Iga riik võib taotleda Rahvusvahelise Valuutafondi liikmeks astumist ja enamus olemasolevaid riike on sellega nõus. Rahvusvahelise Valuutafondi moodustamise algusaastatel olid liikmeks saamise reeglid suhteliselt lõdvestunud, muutes riikide liitumise lihtsaks.
Liikmetel on vaja järgida tegevusjuhendit, hoiduda valuutast Krüptoraha Krüptoraha on digitaalse valuuta vorm, mis põhineb plokiahela võrgul. Krüptoraha nagu Bitcoin ja Ethereum on laialdaselt aktsepteeritud. esitama oma riigi majandusteavet ja tegema perioodilisi makseid kvoodi alusel. Rahvusvaheline Valuutafond kehtestas organisatsiooniga liitunud riikidele rahastamise saamiseks rasked eeskirjad.
IMFiga liitumisel saab liige esialgse kvoodi, mis vastab võrreldava majandusliku suurusega olemasolevate liikmesriikide kvootidele. Kvoodid on võimsamate ja tugeva majandusega riikide jaoks suuremad ning nende sissemaksed moodustavad kogumi, kust teised abivajavad liikmesriigid saavad laene laenata.
Lisaks rahaliste vahendite saamisele Rahvusvahelisest Valuutafondist on liikmesriikidel juurdepääs ka kõigi liikmesriikide majandusarvestusele. Nad saavad ka tehnilist abi eelarveküsimustes, suurenenud kaubandus- ja investeerimisvõimalusi ning võimalust mõjutada teiste liikmesriikide majanduspoliitikat.
Hääletusvõime
Iga liikmesriigi hääleõigus põhineb kvoodisüsteemil, kusjuures igal liikmel on kindel arv põhihääli, mis moodustab 5,502% kogu häältest. Lisaks sellele on iga täiendava hääleõiguse (SDR) jaoks üks täiendav hääl eriarveldusõiguste (SDR) puhul, mida sageli nimetatakse SDR-ideks, mis on intressi kandev rahvusvaheline reservvara, mida kasutab Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). SDR põhineb valuutakorvil ja sellega kaasneb valuutakood XDR, millele võib ka viidata. 100 000 liikme kvoodist. SDR tähistab valuuta nõuet ja see on Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühik. Mis tahes muudatused liikmesriikide hääleõiguses vajavad heakskiitu üle 85% hääleõigusest.
On tehtud ettepanekuid arengu- ja tärkava turumajandusega riikide esindatuse reformimiseks Rahvusvahelises Valuutafondis. Kuigi sellised riigid esindavad suuremat osa maailma majandustegevusest, on neil IMFi otsustusprotsessis minimaalne hääl.
Rikkamatel riikidel, kes panustavad rohkem raha IMF-ile, on suurem mõju otsuste tegemisel, läbivaatamisel ja reeglite koostamisel ning see ei pruugi kajastada arengumaade soove. Näiteks kümme parimat liikmesriiki kvootide eraldamise osas omavad üle 50% hääleõigusest, ülejäänud 178 riiki jagavad ülejäänud 50% hääleõigusest.
IMFi juhtimine
Rahvusvahelise Valuutafondi juhtkonda kuuluvad tegevdirektor, juhatajate nõukogu, juhatus ja ministrite komiteed. Tegevdirektor on personali juht ja juhatuse esimees, samas kui juhatajate nõukogu on IMFi kõrgeim otsuseid tegev organ.
Juhatajate nõukogu
Juhatajate nõukogu on IMFi kõrgeim otsuseid tegev organ, kuhu kuulub igast liikmesriigist üks president ja üks asendusjuhataja. Juhatus vastutab juhatuse liikmete valimise või nimetamise eest ning hääletamine toimub posti teel hääletamise teel.
Ehkki juhatus delegeerib osa oma ülesannetest juhatusele, säilitab ta mõned funktsioonid, nagu uute liikmete vastuvõtmine, SDR-i eraldamine, kvootide suurendamise kinnitamine, liikmete kohustuslik tagasikutsumine ja põhikirja muudatused. Samuti on juhatus IMF-i lepingute artiklite tõlgendamise ülim vahekohtunik.
Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga juhatajate nõukogu korraldab IMFi ja Maailmapanga kevadiste ja aastakoosolekute ajal aastakoosoleku. Koosolekuid juhivad mõlema asutuse juhid, kus nad teevad otsuseid rahvusvaheliste rahaprobleemide juhtimise kohta ja võtavad vastu otsuseid.
Juhatus
Juhatusse kuulub 24 tegevdirektorit, kes esindavad kõiki 189 liikmesriiki. Kaheksa suurt majandust nimetavad kumbki ühe tegevdirektori, ülejäänud 16 direktorit esindavad ülejäänud riike, mis on rühmitatud 4–24 riigi koosseisu. Suured majandused, kellel on õigus oma direktorid määrata, on Ameerika Ühendriigid, Jaapan, Venemaa, Saudi Araabia, Hiina, Saksamaa, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik.
Juhatus korraldab koosolekuid mitu korda nädalas. Juhatus arutab küsimusi majanduspoliitilistest küsimustest kuni oma liikmete majanduse iga-aastaste tervisekontrollideni. Juhatuse liikmed teevad otsuseid konsensuse või ametliku hääletamise teel.
Ministrite komiteed
IMF koosneb kahest ministrikomiteest, st Rahvusvahelisest raha- ja rahanduskomiteest (IMFC) ning arengukomiteest. IMFC-sse kuulub 24 liiget, kes on valitud liikmesriikide kuberneride nimekirjast. Suured majandused nimetavad esindaja just nii, nagu juhtkonnas. Komitee jälgib maailmamajanduse arengut ja nõustab juhatajate nõukogu ka olulistes küsimustes.
Arengukomiteesse kuulub 24 liiget ja selle ülesandeks on nõustada IMFi ja Maailmapanga juhatajate nõukogu arengumaade ja tärkava turumajandusega riikide majanduse arenguga seotud küsimustes. Komitee nõustab mõlemat institutsiooni ka arengumaade arengu edendamiseks vajalike kaubanduse ja rahaliste vahendite osas.
Tegevdirektor
Tegevdirektor juhib Rahvusvahelist Valuutafondi ning on ka personali juht ja juhatuse esimees. Tegevdirektor määrab tegevdirektori esimese asetäitja ja veel kolm asedirektorit, kes abistavad teda nende kohustuste täitmisel.
Tegevdirektor tegeleb IMFi tavapärase äritegevusega juhatuse juhtimisel. Juhatus nimetab tegevdirektori viieks aastaks ametisse tagasi.
Rohkem ressursse
Finance on ülemaailmse sertifitseeritud pangandus- ja krediidianalüütiku (CBCA) ™ CBCA ™ sertifikaadi ametlik pakkuja. Certified Banking & Credit Analyst (CBCA) ™ akrediteerimine on krediidianalüütikute globaalne standard, mis hõlmab finants-, raamatupidamis-, krediidianalüüsi-, rahavoogude analüüsi , pakti modelleerimine, laenu tagasimaksed ja palju muud. sertifitseerimisprogramm, mille eesmärk on aidata kellelgi saada maailmatasemel finantsanalüütikuks. Oma karjääri edendamiseks on kasulikud allpool olevad täiendavad finantsressursid:
- Võlakirjaemissioonid Võlakirjaemitendid Võlakirjaemitente on erinevat tüüpi. Need võlakirjaemissioonid loovad võlakirju võlakirjaomanikelt vahendite laenamiseks, mis makstakse tagasi tähtajal.
- Föderaalreserv Föderaalreserv (FED) Föderaalreserv on Ameerika Ühendriikide keskpank ja maailma suurima vabaturumajanduse taga olev finantsasutus.
- Euroopa Keskpank Euroopa Keskpank Euroopa Keskpank (EKP) on üks ELi seitsmest asutusest ja kogu euroala keskpank. See on üks kriitiliselt olulisemaid keskpanku maailmas, kelle järelevalvet teostab üle 120 kesk- ja kommertspanga liikmesriikides.
- Inglise Pank Inglise Pank Inglise Pank (BoE) on Ühendkuningriigi keskpank ja mudel, millele on rajatud enamik keskpanku kogu maailmas. Alates asutamisest 1694. aastal on pank muutunud erapangaks, mis laenas valitsusele raha, Ühendkuningriigi ametlikuks keskpangaks.
