Euroopa Keskpank (EKP) on üks ELi seitsmest asutusest ja kogu euroala keskpank. See on üks kriitiliselt tähtsamaid keskpanku. Pangandus (müügi pool) üle 120 liikmesriigi kesk- ja kommertspanga üle. EKP töötab koos kõigi EL-i riikide keskpankadega välja rahapoliitika, mis aitab säilitada stabiilseid hindu ja tugevdada eurot.
Siin on link Euroopa Keskpanga veebisaidile -> //www.ecb.europa.eu
Euroopa Keskpanga ajalugu
EKP loodi 1998. aastal pärast Amsterdami lepingut, millega muudeti Euroopa Liidu lepingut. Pangale järgnes majandus- ja rahaliidu (EMU) teises etapis moodustatud Euroopa Rahainstituut (EMI), kes tegeles euro kui Euroopa Liidu ühisraha kasutuselevõtu üleminekuküsimustega. Samuti valmistati ette Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) loomiseks. EKPSi kuuluvad EKP ja kõigi ELi liikmesriikide keskpangad, sealhulgas need, kes pole eurot kasutusele võtnud.
Esimest korda kasutas EKP täielikke volitusi 1. jaanuaril 1991 pärast euro kasutuselevõttu euroala ametliku valuutana. Selle aja jooksul andsid 11 ELi liikmesriigi keskpangad oma rahapoliitika ülesande üle EKP-le. Teised EL-i riigid ühinesid hiljem, Kreeka, Sloveenia, Küpros, Malta, Slovakkia, Eesti, Läti ja Leedu ühinesid ELiga aastatel 2001–2015. Laienemine laiendas panga ulatust ja tähistas verstaposti ELi keerulises protsessis integratsioon.
EKP esimene president oli Win Duisenberg, kes oli ka ERI ja Hollandi keskpanga endine president. Tema pooldajad nägid temas tugeva euro garantiid ning teda toetasid Saksamaa, Hollandi ja Belgia valitsused. Prantsuse valitsus oli vastu Duisenbergi vastu EKP presidendiks saamisele, valides selle asemel presidendiks Prantsusmaa kodaniku. Nad lahendasid erimeelsused härrasmeeste kokkuleppega, kus Duisenberg nõustus enne ametiaja lõppu tagasi astuma, et Prantsusmaa kodanik Trichet saaks selle üle võtta.
EKP organisatsiooniline struktuur
EKP-l on neli otsustusorganit, kes on volitatud asutuse eesmärkide saavutamiseks. Nende organite hulka kuuluvad nõukogu, juhatus, üldnõukogu ja nõukogu.
EKP nõukogu
EKP nõukogusse kuulub kuus juhatuse liiget ja euroala liikmesriikide keskpankade juhatajad. Nõukogu liikmed kohtuvad kaks korda kuus asutuse kontorites Saksamaal. Nende koosolekute protokollid tuleb avaldada enne järgmist koosolekut.
Selle asutuse üks põhifunktsioone on euroala rahapoliitika kujundamine. Sellega seoses teevad nad otsuseid rahaliste eesmärkide, intressimäärade, intressikulu osas. Intressikulud tekivad ettevõttest, kes finantseerib võla või kapitalirendi kaudu. Intress on kasumiaruandes, kuid seda saab arvutada ka võla graafiku kaudu. Graafikus tuleks välja tuua kõik peamised võlad, mis ettevõttel bilansis on, ja arvutada intress, korrutades eurosüsteemi reservide pakkumise ja pakkumise. Iga kuue nädala tagant peavad EKP president ja asepresident juhatama pressikonverentsi, et oma rahapoliitilisi otsuseid üksikasjalikult selgitada. Samuti teeb nõukogu vajalikud otsused, mis tagavad EKP ja eurosüsteemi ülesannete täitmise.
Juhatus
Juhatusse kuuluvad president, asepresident ja veel neli Euroopa Ülemkogu poolt nimetatud juhtliiget. Juhatuse liikmete ametiaeg on 8 aastat, mida ei saa pikendada. Juhatuse ülesanne on rakendada EKP nõukogu määratletud rahapoliitikat ja juhtida EKP igapäevaseid toiminguid koos peadirektoriga. Samuti valmistab juhatus ette nõukogu istungid ja teostab talle nõukogu delegeeritud volitusi. See korraldab koosolekuid igal teisipäeval.
Üldnõukogu
Üldnõukogu on üleminekuorgan, mis täidab Euroopa Rahainstituudilt (EMI) üle võetud kohustusi. See koosneb ELi liikmesriikide presidendist, asepresidendist ja keskpankade presidentidest. Organisatsioon eksisteerib seni, kuni kõik ELi liikmesriigid on euro kasutusele võtnud. 2017. aasta seisuga on 28 ELi liikmesriigist ainult 19 võtnud euro ühisrahaks.
Üleminekuorganina on üldnõukogu ülesandeks määrata valuutade vahetuskursid. Valuutarisk Valuutarisk või vahetuskursirisk viitab riskile, millega investorid või ettevõtted, kes tegutsevad erinevates riikides, seoses ettearvamatute kasumite või kahjumitega ühe valuuta väärtuse muutustele teise valuuta suhtes. euro kasutusele võtvatele riikidele. Samuti aitab nõukogu kaasa EKP aastaaruande koostamisele, Euroopa Keskpanga töötajate töötingimuste kehtestamisele ja andmete kogumisele.
Nõukogu
Nõukogusse kuuluvad esimees, aseesimees, neli EKP esindajat ja riiklike järelevalveasutuste esindajad. Nõukogu kavandab ja täidab EKP järelevalveülesannet. Samuti teeb nõukogu EKP-le otsuste eelnõud vastuväidete esitamise menetluse kaudu.
On juhtkomitee, mis toetab juhatuse tegevust, sealhulgas juhatuse koosolekute korraldamist. Juhtkomitee liikmeteks on nõukogu esimees ja aseesimees, üks EKP esindaja ja viis riiklike järelevalveasutuste esindajat.
EKP rollid
Euroopa Keskpanga peamine ülesanne on säilitada hinnastabiilsus ja kaitsta euro väärtust. EKP nõukogu määratles hinnastabiilsuse alla 2% -lise, kuid lähedase inflatsioonina. Hinna stabiilsus on majanduse ergutamiseks hädavajalik. Economics Finance'i majandusartiklid on loodud iseõppimise juhenditena, et õppida majandust omas tempos. Sirvige sadu artikleid majandusteaduse ja kõige olulisemate mõistete kohta, nagu näiteks majandustsükkel, SKP valem, tarbija ülejääk, mastaabisääst, majanduslik lisandväärtus, pakkumine ja nõudlus, tasakaal ning suurem majanduskasv ja töökohtade loomine, mis on majanduskasvu põhieesmärgid. EL.
EKP omab pangatähtede emiteerimise monopoli euroalal. See mõjutab turul olevat rahasummat, kontrollides raha, mida saavad kasutada ELi liikmesriikide kõlblikud kesk- ja kommertspangad. Samuti teeb EKP iganädalasi teadaandeid rahasumma kohta, mida ta soovib tarnida, ja minimaalse vastuvõetava intressimäära kohta. Abikõlblikud pangad, kes on tagatise esitanud, teevad oksjonimehhanismi kaudu oma pakkumised EKP vahendite jaoks. Kui pangad on raha saanud, kasutavad nad neid eraisikutele ja ettevõtetele laenude ettemaksmiseks.
Pangandussüsteemi töökindluse tagamiseks vastutab EKP panga järelevalve eest kõigis ELi liikmesriikides. Euroopa Keskpank täidab seda funktsiooni ühtse järelevalvemehhanismi (SSM) kaudu, kuhu kuuluvad EKP ja liikmesriikide pädevad riigiasutused. Pangajärelevalve osas on EKP-l õigus anda ja tühistada pangalitsentse, viia läbi järelevalveülevaateid ja kehtestada finantsriskide vastu võitlemiseks kõrgemaid kapitalinõudeid. Riskinõuandepraktika riskinõustamisteenuste eesmärk on aidata ettevõttel või organisatsioonil mõista riske ja minimeerida selliseid riske. Riskinõustamispraktika võimaldab üksikisikul osaleda riskinõustamisteenustes, mis moodustavad suure osa suurte audiitorfirmade nagu EY, KPMG, Deloitte ja PWC pakutavatest teenustest. . EKP teostab otsest järelevalvet 124 olulise panga üle, kelle käes on 82% euroala pangavaradest.
Muud Euroopa Keskpanga kohustused hõlmavad valuutatehingute läbiviimist, maksesüsteemide nõuetekohase toimimise ja ohutuse edendamist ning euroala välisvaluutareservide haldamist.
Lisateave panganduse kohta
Finance on ülemaailmse finantsmudeli modelleerimise ja hindamise analüütiku (FMVA) ametlik pakkuja. FMVA® sertifikaat. Liituge 350 600+ üliõpilasega, kes töötavad sellistes ettevõtetes nagu Amazon, JP Morgan ja Ferrari, mis on loodud selleks, et aidata kõigil saada maailmatasemel finantsanalüütikuks . Õppimise jätkamiseks ja oma karjääri edendamiseks vaadake järgmisi tasuta finantsressursse:
- Karjäär pankades Pangandus (müügi pool) Karjäär Pangad, tuntud ka kui edasimüüjad või ühiselt müügi pool, pakuvad laia valikut rolle, nagu investeerimispangandus, omakapitali uuringud, müük ja kauplemine
- Investeerimispanganduse kursused - rahandus
- IBD; Investeerimispanganduse divisjon IBD - Investeerimispanganduse divisjon IBD on lühend investeerimispanganduse divisjonist kogu investeerimispangas. IBD on kohustatud töötama koos ettevõtete, asutuste ja valitsustega kapitali kaasamise (omakapitali, võla ja hübriidturgude tagamine) ning ühinemiste ja ülevõtmiste teostamise eest.
- Privaatpanganduse praktika Privaatpanganduse praktika Erapanganduse all mõistetakse teenuseid, mida pangad reserveerivad ainult oma suurimatele ja rikkamatele klientidele. Privaatpanganduse praktika pakub üksikisikule võimalust töötada klientidega, kes on tuntud kui kõrge netoväärtusega üksikisikud (HNWI).
