Tolliliit on kahe või enama naaberriigi vaheline leping kaubandustõkete kõrvaldamiseks, tollimaksu vähendamiseks või kaotamiseks Tariif Tariif on imporditud kaupadele või teenustele kehtestatud maksuvorm. Tariifid on rahvusvahelises kauplemises levinud element. Kvootide kehtestamise ja kaotamise peamised eesmärgid. Sellised ametiühingud määratleti üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppega (GATT) ning need on majandusintegratsiooni kolmas etapp.
Erinevalt vabakaubanduslepingutest kehtestatakse liitu mittekuuluvatele riikidele ühine välistariif. Kui väljaspool liitu asuvad riigid kauplevad tolliliidu riikidega, peavad nad piiri ületanud kaupade eest tasuma ühekordse makse (tollimaks). Liidus olles saavad nad vabalt kaubelda ilma lisatasudega.
Tolliliitude eesmärk
Tolliliidu eesmärk on hõlbustada liikmesriikidel omavahel vabalt kaubelda. Liit vähendab tõkkekaubanduse haldus- ja finantskoormust ning soodustab majanduskoostööd riikide vahel.
Kuid liikmesriikidel puudub vabadus oma kaubanduslepingute sõlmimiseks. Tolliliidu riigid korraldavad oma sisemajanduse ja majanduspoliitika tavaliselt ümber, et maksimeerida oma kasu liitu kuulumisest. Euroopa Liidu eurotsoon Kõik Euroopa Liidu riigid, kes võtsid euro kasutusele oma rahvusvaluutana, moodustavad geograafilise ja majandusliku piirkonna, mida nimetatakse eurotsooniks. Euroala on üks suurimaid majanduspiirkondi maailmas. Üheksateist Euroopa 28 riigist, kes kasutavad eurot, on oma liikmete majandusliku väljundi poolest maailma suurim tolliliit.
Tolliliit tekitab kaubanduse loomist ja ümbersuunamist, mis aitab kaasa majandusintegratsioonile. Allpool on toodud tolliliitude eelised ja puudused.
Kohandatud ametiühingute eelised
Tolliliidud pakuvad järgmisi eeliseid:
1. Kaubavoogude ja majandusintegratsiooni suurenemine
Vabakaubanduslepingu peamine mõju on see, et see suurendab liikmesriikidevahelist kaubandust. See aitab parandada nappide ressursside jaotamist, mis vastavad tarbijate soovidele ja vajadustele ning suurendab otseseid välisinvesteeringuid (otseinvesteeringuid) otseinvesteeringuid välismaale (otseinvesteeringud) on ühe riigi osalise investeering ettevõttesse või ettevõttesse mõnes teises riigis eesmärgiga tekitada püsiv huvi. Püsiv huvi eristab otseinvesteeringuid välismaistest portfelliinvesteeringutest, kus investorid hoiavad passiivselt välisriigi väärtpabereid. .
Tolliliidud viivad rahvaste parema majandusintegratsiooni ja poliitilise koostöö ning ühisturu, rahaliidu ja fiskaalliidu loomiseni.
2. Kaubanduse loomine ja kaubanduse ümbersuunamine
Tolliliidu tõhusust mõõdetakse kaubanduse loomise ja kaubanduse ümbersuunamise kaudu. Kaubanduse loomine toimub siis, kui liidu tõhusamad liikmed müüvad vähem tõhusatele liikmetele, mis toob kaasa ressursside parema jaotamise.
Kaubanduse ümbersuunamine toimub siis, kui tõhusad kolmandad riigid müüvad välistariifide tõttu liikmesriikidele vähem kaupu. See annab vähem tõhusatele liidu riikidele võimaluse oma positsiooni ära kasutada ja liidusiseselt rohkem kaupu müüa.
Kui kaubavahetuse loomisest saadav kasu ületab kaubanduse ümbersuunamisest tulenevat kahju, toob see kaasa majandusliku heaolu suurenemise liikmesriikide vahel.
3. Vähendab kaubanduse läbipaindumist
Üks peamisi põhjusi, miks tolliliitu vabakaubanduslepingu suhtes eelistatakse, on see, et esimene lahendab kaubanduse kõrvalekaldumise probleemi. See juhtub siis, kui kolmas riik müüb oma kaupu madala tariifiga vabakaubanduslepingu (vabakaubandusleping) riigile, kes müüb seejärel edasi kõrge tariifiga vabakaubanduslepingu riiki, mis põhjustab kaubanduse moonutusi. Ühise välistariifi olemasolu tolliliitudes aitab vältida probleeme, mis tulenevad tariifide erinevustest.
Tolliliitude puudused
Lisaks eelistele on tolliliitudel ka mõned puudused:
1. Majandusliku suveräänsuse kaotus
Tolliliidu liikmed peavad pidama läbirääkimisi kolmandate riikide ja organisatsioonidega nagu WTO. See on vajalik tolliliidu säilitamiseks; see tähendab aga ka seda, et üksikud liikmesriigid ei saa vabalt ise oma tehingute üle läbi rääkida.
Kui riik soovib kaitsta väiketööstust. Imikutööstuse argument Väikelaste tööstuse argument, klassikaline rahvusvahelise kaubanduse teooria, väidab, et uued tööstusharud vajavad rahvusvaheliste konkurentide kaitset, kuni nad muutuvad küpseks, stabiilseks ja suudavad olla konkurentsivõimelised. oma turul ei saa ta seda teha liberaalse kaubanduspoliitika tõttu tariife või muid kaitsetõkkeid kehtestades. Samamoodi, kui riik soovib oma kaubandust väljaspool liitu liberaliseerida, ei saa ta seda ühise välistariifi tõttu teha.
2. Tariifitulude jaotamine
Mõni liidu riik ei saa õiglast osa tariifituludest. See on tavaline selliste riikide seas nagu Ühendkuningriik, kes kauplevad suhteliselt rohkem liidust väljapoole kuuluvate riikidega. Ligikaudu 20–25% tariifituludest hoiab kinni tulu koguv liige. Hinnanguliselt ületavad selle tulu kogumise kulud tegeliku sissetuleku.
3. Tariifimäära kehtestamise keerukus
Tolliliitude ees on levinud probleem kohaldatava tariifimäära kehtestamise keerukus. Protsess on väga kulukas ja aeganõudev. Liikmesriikidel on sageli raske loobuda teatud kaupade või teenustega kauplemisest, kuna mõni teine liidu riik toodab seda tõhusamalt. Probleem seisab tavaliselt silmitsi arengumaadega ja see on peamine küsimus, millega Suurbritannia Brexiti ajal tegeleb.
Lõppsõna
Tolliliitude loomine on majandusele pikemas perspektiivis kasulik. See aitab väikestel majandustel kasutada tööstusharusid, kuhu pole ainult sisekaubanduse kaudu pääsenud. Nad saavad liidu piires saavutada suurt välist mastaabisäästu transpordi ja infrastruktuuri kaudu.
Seistes silmitsi teiste riikide majanduse konkurentsiga, on koduturud pigem efektiivsuse tõstmiseks. Tolliliidud aitavad kaasa majanduskasvule ja ühendavad majandused liberaalse kaubanduspoliitikaga.
Rohkem ressursse
Finance on finantsmodelleerimise ja hindamise analüütiku (FMVA) ™ ametlik pakkuja. FMVA® sertifikaat. Liituge 350 600+ üliõpilasega, kes töötavad sellistes ettevõtetes nagu Amazon, J.P. Morgan ja Ferrari sertifitseerimisprogramm, mille eesmärk on muuta keegi maailmatasemel finantsanalüütikuks.
Finantsanalüüsi alal õppimiseks ja teadmiste arendamiseks soovitame tungivalt allpool olevaid täiendavaid finantsressursse:
- Gini koefitsient Gini koefitsient Gini koefitsient (Gini indeks või Gini suhe) on statistiline näitaja rahvastiku majandusliku ebavõrdsuse kohta. Koefitsiendiga mõõdetakse sissetuleku hajumist või rikkuse jaotust elanikkonna liikmete vahel.
- Globaliseerumine Globaliseerumine Globaliseerumine on maailma üksikisikute, valitsuste, ettevõtete ja riikide ühendamine ja suhtlemine. See on saavutatud
- OECD OECD OECD ehk Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon on rahvusvaheline organisatsioon, mis edendab poliitikate kooskõlastamist ja majanduslikku vabadust arenenud riikide vahel.
- Ostujõu pariteet Ostujõu pariteet Ostujõu pariteedi (PPP) mõistet kasutatakse mitmepoolseks võrdluseks erinevate riikide rahvusliku sissetuleku ja elatustaseme vahel. Ostujõudu mõõdetakse kindlaksmääratud kaupade ja teenuste korvi hinnaga. Seega tähendab kahe riigi vaheline pariteet, et ühe riigi rahaühik ostab
