Veblen Kaup on kaupade klass, mis ei järgi rangelt nõudluse seadust Nõudluse seadus Nõudluse seadus ütleb, et kauba nõutav kogus näitab pöördvõrdelist suhet kauba hinnaga, kui muud tegurid püsivad (cetris peribus ). See tähendab, et hinna tõustes nõudlus väheneb. , mis väidab, et kauba või teenuse hinna ja selle kauba või teenuse nõutava koguse vahel on pöördvõrdeline seos. Vebleni kaubad rikuvad nõudluse seadust pärast seda, kui hinnad on tõusnud üle teatud piiri.
Vebleni efekt
Vebleni efekt on kauba hinna positiivne mõju selle kauba nõutavale kogusele. See on saanud nime Ameerika majandusteadlase ja sotsioloogi Thorstein Vebleni järgi, kes uuris silmatorkava tarbimise fenomeni 19. sajandi lõpus.
Veblen Kaupade nõudluskõver
Mõelge nõudluskõverale Nõudluskõver Nõudluskõver on rida, mis näitab, mitu kauba või teenuse ühikut ostetakse erineva hinnaga. Hind joonistatakse vertikaalteljele (Y), kogus aga horisontaalteljele (X). ülaltoodud. Kui kauba hind tõuseb PA-lt PB-le, langeb kauba nõutav kogus A-lt B-le. Kui kauba hind tõuseb PB-lt PC-le, langeb kauba nõutav kogus B-lt C. Hindade vahel PA ja PC, nõudluse seadus kehtib ja kauba hinna ning selle kauba nõudluse vahel on pöördvõrdeline seos.
Kuid P-C-st kõrgemate hindade puhul domineerib nõudluse seaduse üle Vebleni efekt. Kui hind tõuseb P-C-lt P-D-le, suureneb nõudlus C-lt D-le. Kõigi ülaltoodud hindade P-C puhul nõudluse seadus ei kehti ning kauba hinna ja selle kauba nõudluse vahel on positiivne seos.
Vebleni efekti põhjused
1. Kvaliteedi tajumine
Vebleni silmatorkava tarbimise analüüsis märkis majandusteadlane, et teatud luksuskaupade ja -teenuste puhul oli kõrgem hind sageli seotud kõrgema kvaliteedi tajumisega. Seetõttu peeti hinnatõusu tõendiks, et tootja parandab kvaliteeti.
Näiteks suureneb nõudlus disaineriga käekoti järele koos selle hinna tõusuga. Tarbijad peavad hinnatõusu tõendiks selle kohta, et disainerkäekoti tootja on käekoti kvaliteeti parandanud.
2. Positsioonikaubad
Vebleni kaubad on sageli positsioonikaubad. Positsioonikaubalt nõutav kogus sõltub sellest, kuidas kaup ühiskonnas jaotub. Vebleni kaupadel on sageli negatiivne positsiooniefekt, see tähendab, et Vebleni kaubalt nõutav kogus suureneb koos kauba jaotuse vähenemisega. See tekib seetõttu, et tarbija sellise kauba omamisest saadav kasulikkus tuleneb puhtalt sellest, et vähesed teised tarbijad seda omavad.
Näiteks võib tarbija teemantidega kaetud käekoti omamise kasulikkus tuleneda peamiselt sellest, et vähesed teised ühiskonna inimesed saavad endale lubada sellise eseme omamist. Seega on selle tarbija jaoks teemandiga kaetud käekott positsioonikaubana.
Veblen Kaup vs Giffen Kaup
Giffeni kaubad Giffeni head Giffeni kaubad, mis on majanduses tavaliselt kasutatav mõiste, viitavad kaubale, mida inimesed hindade tõustes rohkem tarbivad. Seetõttu näitab Giffeni kaup ülespoole kalduvat nõudluskõverat ja rikub nõudluse põhiseadust. on veel üks kaupade klass, mis ei järgi rangelt nõudluse seadust. Erinevalt Vebleni kaupadest, mis rikuvad nõudluse seadust pärast hindade tõusu üle teatud piiri, rikuvad Giffeni kaubad nõudluse seadust, kuni hinnad tõusevad üle teatud taseme.
Lisaks avaldavad Giffeni kaubad negatiivset sissetulekuefekti. Positiivset suhet näitab ka Giffeni kauba hind ja kaubalt nõutav kogus.
Lisaressursid
Finance on ülemaailmse finantsmudeli modelleerimise ja hindamise analüütiku (FMVA) ametlik pakkuja. FMVA® sertifikaat. Liituge 350 600+ üliõpilasega, kes töötavad sellistes ettevõtetes nagu Amazon, JP Morgan ja Ferrari, mis on loodud selleks, et aidata kõigil saada maailmatasemel finantsanalüütikuks . Oma karjääri edendamiseks on kasulikud allpool olevad täiendavad finantsressursid:
- Pakkumise ja nõudluse koondnäitajad Pakkumise ja nõudluse koondnäitajad Pakkumise ja nõudluse koondnäitajad viitavad pakkumise ja nõudluse mõistele, kuid seda rakendatakse makromajanduslikus ulatuses. Kogupakkumine ja nõudlus koondatakse nii riigi üldise hinnataseme kui ka vahetatud kaupade ja teenuste koguhulgaga.
- Tarbija ülejääk Tarbija ülejääk Tarbija ülejääk, mida nimetatakse ka ostja ülejäägiks, on kliendi kasu majanduslik mõõde. Ülejääk tekib siis, kui tarbija valmisolek toote eest maksta on suurem kui turuhind.
- Nähtamatu käsi Nähtamatu käsi Mõiste "nähtamatu käsi" mõtles välja Šoti valgustusaja mõtleja Adam Smith. See viitab nähtamatule turujõule, mis omakasupüüdlike üksikisikute toimel viib vabaturu tasakaalu pakkumise ja nõudluse tasemega.
- Võrguefekt Võrguefekt Võrguefekt on nähtus, kus toote või teenuse praegused kasutajad saavad mingil viisil kasu, kui toote või teenuse võtavad kasutusele täiendavad kasutajad. Selle efekti loovad paljud kasutajad, kui toote kasutamisele lisatakse väärtust. Suurim ja tuntum võrguefekti näide on Internet.
