Rendiliigitused hõlmavad kasutusrendi ja kapitalirenti. Rendileping on teatud tüüpi tehing, mille ettevõte on sõlminud vara kasutamise õiguse saamiseks. Otseostu korral ostab ettevõte vara lihtsalt teiselt osapoolelt. Rendilepingus maksab ettevõte aga vara kasutamise eest teisele poolele kokkulepitud rahasumma - sarnaselt rendimaksetega.
Vara kasutamise õiguse ostvat ettevõtet nimetatakse rentnikuks. Vara rentimiseks pakkuv ja rendimakseid saav osapool on tuntud kui rendileandja. Rendilepingutest tekib intressikulu Intressikulu Intressikulud tekivad ettevõttelt, kes finantseerib võla või kapitalirendi kaudu. Intress on kasumiaruandes, kuid seda saab arvutada ka võla graafiku kaudu. Graafik peaks esitama kõik peamised võlad, mis ettevõttel bilansis on, ja arvutama intressi korrutades teatud olukordades.
Rendil on kaks põhikategooriat: kasutusrent ja kapitalirent ehk kapitalirent.
Mis on kasutusrent?
Kasutusrendi korral saab rentnik vara kasutamise õiguse, kuid ei kirjenda vara ega rendimakse kohustust oma bilansis. Seega käsitatakse kasutusrenti “bilansiväliseks finantseerimiseks”. Selle asemel kajastab rentnik oma kasumiaruandes rendimakseid rendikuludena Kasumiaruanne Kasumiaruanne on üks ettevõtte põhiaruannetest, mis näitab nende kasumit ja kahjumit teatud aja jooksul. Kasum või kahjum määratakse, võttes kõik tulud ja lahutades kõik kulud nii põhitegevusest kui ka muust tegevusest. See aruanne on üks kolmest väljavõttest, mida kasutatakse nii ettevõtte rahanduses (sealhulgas finantsmudelid) kui ka raamatupidamises. kas müüdud kaupade omahinna all või müügi-, üld- ja halduskulude all. Müügi-, üld- ja halduskulud müügi-, üld- ja halduskulud hõlmavad kõiki ettevõtte tootmisega mitteseotud kulusid mis tahes ajavahemikul. See hõlmab selliseid kulutusi nagu üür, reklaam, turundus, raamatupidamine, kohtuvaidlused, reisimine, toitlustamine, juhtkonna palgad, preemiad ja palju muud. Mõnikord võib see sisaldada ka amortisatsioonikulusid
Mis on kapitali- või kapitalirent?
Kapitalirendi korral saab rentnik vara kasutamise õiguse ning saab olulisel määral kõik selle vara omamise eelised ja riskid. See riski ja kasu ülekandumine toimub siis, kui teatud kriteeriumid on täidetud. Rendilepingut loetakse kapitalirendiks, kui on täidetud järgmised kriteeriumid:
- Rendilepingu kestus on 75% või rohkem vara kasulikust elueast
- Neto nüüdisväärtus (NPV) nüüdisväärtus (NPV) nüüdisväärtus (NPV) on kõigi tulevaste rahavoogude väärtus (positiivne ja negatiivne) kogu investeeringu eluea jooksul, mis on diskonteeritud praeguseni. NPV analüüs on sisemise hindamise vorm ja seda kasutatakse laialdaselt kogu finants- ja raamatupidamisarvestuses ettevõtte väärtuse määramiseks, investeeringute tagatis, rendimaksed on 90% või rohkem vara õiglasest väärtusest
- Rendilepingus on otsene tähtaeg või klausel, milles on märgitud omandiõiguse üleminek - või -
- Rendilepingus on tähtaeg, mis võimaldab rentnikul rendilepingu lõppedes vara osta soodushinnaga (tuntud ka kui soodusostuvõimalus ehk BPO).
Vastupidiselt kasutusrendile kajastab kapitalirendiga rentnik vara ja vastavat rendikohustust oma bilansis. Bilanss on üks kolmest põhiaruandest. Need väljavõtted on nii finantsmudeli kui ka raamatupidamise võtmetähtsusega. Bilansis kuvatakse ettevõtte koguvarad ja nende varade finantseerimine kas võla või omakapitali kaudu. Varad = kohustused + omakapital. Vara liigitatakse põhivaraks. Rendikohustus on liigitatud võlgade hulka.
Kapitalirentnik amortiseerib ka vara aja jooksul. Kui rentnik ja rendileandja on kokku leppinud garanteeritud jääkväärtuses, amortiseerib rentnik vara aja jooksul selle jääkväärtuseni.
Selle rendi sularahata finantseerimine on avalikustatud ettevõtte finantsaruannete joonealustes märkustes. Kolm finantsaruannet Kolm finantsaruannet on kasumiaruanne, bilanss ja rahavoogude aruanne. Need kolm põhiväidet on keerukad.
Liisinguklassifikatsioonide tähtsus
Iga rendiliigituse olemuse tõttu võib see mõjutada kasumit ja võlakoormust. Kuna kasutusrent on bilansiväline, ei muutu ettevõtte kapitalistruktuur kasutusrendi tõttu. Seevastu kapitalirent võib muuta ettevõtte võlakoormaks, mõjutades seeläbi tema võlakoormust. Võlgade ajakava Võlgade graafik esitab kogu ettevõtte võla graafikus, lähtudes selle tähtajast ja intressimäärast. Finantsmudelites voolavad intressikulud
Lisateabe saamiseks käivitage meie tasuta raamatupidamise kursused!
Rohkem ressursse
Täname, et lugesite Finance'i liisinguklassifikatsioonide juhendit. Oma finantskoolituse edasiarendamiseks vaadake järgmisi finantsressursse:
- Võlg omakapitali suhe Võlg omakapitali suhe Võlg omakapitali suhe on finantsvõimenduse suhe, mis arvutab kogu võla ja finantskohustiste väärtuse kogu omakapitali suhtes.
- Investeerimismeetodid Investeerimismeetodid Selles juhendis ja ülevaates investeerimismeetoditest on välja toodud peamised viisid, kuidas investorid üritavad kapitaliturgudel raha teenida ja riske hallata. Investeering on mis tahes vara või instrument, mis on ostetud kavatsusega müüa see mingil tulevasel hetkel ostuhinnast kõrgema hinna eest (kapitalikasum) või lootuses, et vara toob otseselt tulu (näiteks üüritulu) või dividendid).
- Kolme aruande mudel 3 Aruande mudel 3 aruande mudel seob kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande üheks dünaamiliselt ühendatud finantsmudeliks. Näited, juhend
- Omakapitali tootlus Omakapitali tootlus (ROE) Omakapitali tootlus (ROE) on ettevõtte kasumlikkuse näitaja, mis võtab ettevõtte aastase tootluse (puhaskasumi) jagatuna kogu omakapitali väärtusega (s.o 12%). ROE ühendab kasumiaruande ja bilansi, kui puhaskasumit või -kasumit võrreldakse omakapitaliga.
