Sundvõõrandamine - ülevaade, protsess, näide (välismaa vara)

Sundvõõrandamine tähendab valitsuse poolt eraomandis oleva vara omanike loal või ilma loata üldsuse huvides ülevõtmist. Kinnistuid saab sundvõõrandada teede, lennujaamade ja muude infrastruktuuriprojektide ehitamiseks. Valitsus võib sundvõõrandada ka kinnisvara tugevasti saastatud paikkonnas, et viia elanikud puhtama keskkonnaga paika.

Sundvõõrandamine

Kuna valitsus arestib vara avalikes huvides, pole omanike nõusolekut vaja. Kuid neile tuleb nende vara eest „õiglast hüvitist” maksta. Üldiselt peaks õiglane hüvitis olema võrdne turuväärtusega. Turuväärtus Turuväärtust kasutatakse tavaliselt vara või ettevõtte väärtuse kirjeldamiseks finantsturul. Selle määravad turuosalised ja kinnisvara vastastikku, kuid omanikud ei pruugi seda summat õiglaseks pidada.

Näiteks kui valitsus arestib üürileandja vara, taotleb viimane lisaks varale ka kaotatud üüri hüvitist. Turuväärtus ei pruugi aga olla piisav, et katta renditulu.

Kokkuvõte

  • Sundvõõrandamine tähendab valitsuse poolt eraomandis oleva vara omanike loal või ilma loata üldsuse huvides ülevõtmist.
  • Omanikele tuleb hüvitada õiglane hüvitis, mis vastab vara turuväärtusele.
  • Rahvusvaheline õigus lubab valitsustel sundvõõrandada oma territooriumil välismaistele üksustele kuuluvaid kinnistuid, kui see vastab teatud kriteeriumidele.

Sundvõõrandamise protsess

Sundvõõrandamine koosneb järgmistest etappidest:

1. Hukkamõistmine

Kui valitsus arestib eraomandi avalikuks kasutamiseks, tuntakse seda hukkamõistuna. Enamiku riikide põhiseadused lubavad nende valitsustel seda teha. Näiteks annab USA põhiseadus föderaalse, osariigi ja kohalike omavalitsuste valitsusorganitele silmapaistva domeeni õiguse. See võimaldab neil omandada mis tahes avalikuks kasutamiseks mõeldud vara omandiõigus pärast eelmistele omanikele piisava hüvitise maksmist.

2. Hindamine

Hindamine nõuab, et valitsus hüvitise suuruse hindamiseks hindaks arestitud vara turuväärtust. Hindamine Hindamine Hindamine on põhimõtteliselt viis vara, ettevõtte või organisatsiooni erapooletu analüüsi või hindamise läbiviimiseks või tulemuslikkuse hindamiseks etteantud standardite või kriteeriumide alusel. Kvalifitseeritud hindaja teostab hindamise tavaliselt siis, kui kinnisvara või vara müüakse ja selle väärtuse peaks määrama neutraalne kolmas isik.

3. Pakkumine

Kui omandatud vara praegune turuväärtus on hinnatud, pakub valitsus eelmistele omanikele tema hinnangul piisavat hüvitise suurust.

4. Läbirääkimised

Kui kinnisvaraomanikud pole rahul hüvitise suuruse või sundvõõrandamise põhjusega, saavad nad mõlemal juhul valitsuse vaidlustada kohtus.

Võõra vara sundvõõrandamine

Rahvusvaheline õigus lubab valitsustel sundvõõrandada tema territooriumil välismaa üksustele kuuluvaid kinnistuid, kui on täidetud järgmised tingimused:

  • Vara tuleb arestida avalikkuse huvides.
  • Arestimine peab olema mittediskrimineeriv.
  • Riigi tegevus peab olema kooskõlas rahvusvaheliste normidega välismaalaste ja vara suhtes.
  • Riik peab pakkuma õiglast hüvitist.

Välisomandi sundvõõrandamist nimetatakse ka natsionaliseerimiseks kahte tüüpi:

1. Otsene sundvõõrandamine

Otsene sundvõõrandamine toimub vara omandiõiguse seadusliku üleandmise korral. Koos kinnisvaraga loobuvad välismaised omanikud ka tootlusest, mida nende kinnisvarainvesteeringust võiks eeldada.

Siseriiklik valitsus võtab endale nii vara omandiõiguse kui ka õiguse seda kaubanduslikult kasutada. Välisinvestorile tuleb maksta investeeringu tegeliku turuväärtusega võrdset hüvitist.

2. Kaudne sundvõõrandamine

Kaudse sundvõõrandamise korral jääb välisinvestorile vara omandiõigus, kuid ta loobub õigusest teenida investeeringult tulu. Siseriiklik valitsus ei aranda vara absoluutselt, vaid omandab õiguse säilitada vara turustamisest tulenev tulu.

Erinevalt otsesest partnerist ei peeta kaudset sundvõõrandamist õigusvastaseks, kui riik ei paku välisinvestorile hüvitist. Sellepärast, et mõnikord ei peeta kaudset sundvõõrandamist sundvõõrandamiseks. Kuna omandiõiguse üleandmist seaduslikult ei toimu. Akti võib määratleda mis tahes kirjaliku juriidilise dokumendina või dokumendina, mis annab konkreetsele füüsilisele isikule kontrolli või konkreetsed õigused ettevõtte üle, võib riik keelduda selliste välisinvestori piirangute tunnistamisest sundvõõrandavat laadi .

Investor saab sama vastu esitada hagi kohtusse, kus tuleb tuvastada olukord sundvõõrandamisena. Isegi juhul, kui investor asja võidab, ei määratleta hüvitise suurust vara turuväärtusega.

Praktiline näide

Kahe sundvõõrandamise erinevuse paremaks mõistmiseks vaadake järgmist näidet. Investor A on X riigi kodanik ja talle kuulub maalapp Y riigis.

1. olukord (otsene sundvõõrandamine): Riigi Y valitsus haarab maa ja ehitab sellele maantee ja maksukoguse.

2. olukord (kaudne sundvõõrandamine): Y riigi valitsus annab välja määruse maantee ja teemaksu rajamiseks maale ning jätab A-l ilma maksukoguse tulu hoidmisest. Maa omandiõigus jääb aga A-le.

3. olukord (sundvõõrandamine puudub): Investor A ehitab maatükile maantee ja tasulist kabiini.

Sundvõõrandamine - näide

Seotud lugemised

Finance on ülemaailmse sertifitseeritud pangandus- ja krediidianalüütiku (CBCA) ™ CBCA ™ sertifikaadi ametlik pakkuja. Certified Banking & Credit Analyst (CBCA) ™ akrediteerimine on krediidianalüütikute globaalne standard, mis hõlmab finants-, raamatupidamis-, krediidianalüüsi-, rahavoogude analüüsi , pakti modelleerimine, laenu tagasimaksed ja palju muud. sertifitseerimisprogramm, mille eesmärk on aidata kellelgi saada maailmatasemel finantsanalüütikuks. Oma karjääri edendamiseks on kasulikud allpool olevad täiendavad finantsressursid:

  • Valitsuse kulutused Valitsuse kulutused Valitsuse kulutused viitavad rahasummadele, mida avalik sektor kulutab kaupade soetamiseks ja selliste teenuste pakkumiseks nagu haridus, tervishoid, sotsiaalkaitse ja kaitse.
  • Negatiivsed välismõjud Negatiivsed välismõjud Negatiivsed välismõjud tekivad siis, kui kauba või teenuse toode ja / või tarbimine avaldab kolmandale isikule väljaspool turgu negatiivset mõju. Tavatehingus osalevad kaks osapoolt, st tarbija ja tootja, kellele tehingus viidatakse kui esimesele ja teisele osapoolele.
  • ESG (keskkonna-, sotsiaal- ja valitsemistava) ESG (keskkonna-, sotsiaal- ja valitsemistava) keskkonna-, sotsiaal- ja valitsemistava (ESG) on kriteeriumid, mis kokku loovad raamistiku jätkusuutlikkuse ja
  • Hüvitamine Hüvitamine Hüvitis on ühe osapoole seaduslik kokkulepe pidada teist osapoolt laitmatuks - mitte vastutavaks - võimalike kahjude või kahjude eest.

Lang L: none (rec-post)

$config[zx-auto] not found$config[zx-overlay] not found